Tallinna Lennujaama missioon on ühendada Eesti maailmaga

Tallinna Lennujaama missioon on ühendada Eesti maailmaga – ei midagi vähemat. Võimaldada lennufirmadel vedada ärireisijaid Euroopa kaudu maailma ja sealt siia, et Eesti oleks atraktiivne ärikeskkond ja investeeringute tegemiseks hea sihtmärk. Ning võimaldada vedada turismi- ja teisi reisijaid sihtkohtadesse, mis meie inimeste elu rikastavad.  

Selleks viime ellu oma strateegiat, kus on prioriteetsel kohal Euroopa sõlmlennujaamad, kuhu Tallinnast on vaja igal juhul saada. Turupõhiselt vaadatuna oleme selle peaaegu et saavutanud – see tähendab, koos lennufirmadega arvutades, pole enam palju sõlmjaamasid, kuhu üldse oleks võimalik olemasoleva kliendibaasi (Eesti elanikud ja siin töötavad inimesed) pealt lennata ilma, et keegi sellele peale maksaks. Kindlasti on Eesti ärireisijatel seda raske uskuda, aga objektiivselt lennugraafikuid ja sihtkohti vaadates, oleme üsna oma eesmärkide lähedal.  

Meile on tähtis, et oleksime hästi juhitud ja tulemuslik ettevõte 

Me oleme äriettevõte ja meie omanikuootus on, et teeksime seda kasumlikult, arusaadavatel põhjustel. Meil ja Eesti maksumaksjatel on põhjust olla rahul, et tulime koroonakriisist läbi kasumlikult – ühena käputäiest lennujaamadest Euroopa Liidus – ning riik ei pidanud teiste prioriteetide arvelt meid toetama. Seda vaatamata sellele, et meie lennujaamatasud lennufirmadele olid püsinud samad alates 2009. aastast. Millises ärivaldkonnas veel on hinnad külmutatud 14 aasta tagusele tasemele? Läti valitsus taotles ja sai Euroopa Liidult 2021. aastal riigiabi loa toetada riigieelarvest Riia lennujaama täiendava 39,7 miljoni euroga. Eurocontroli 2022. aasta III kvartali kokkuvõttest ilmneb, et kõik lennusegmendid peale ärikliendile orienteeritud segmendi ja kaubalendude segmendi olid 2019. aastaga võrreldes endiselt miinuses – reisijaid on vähem ja äri ei ole taastunud. See seletab kõige rohkem põhjuseid, miks odavlennufirmad praegu iseäranis kiiresti reageerivad liinide sulgemisega vähestele reisijaarvudele. Nii ka Tallinnas.  

Edu toob strateegia, kus on selge fookus – sõlmjaamad 

Meil on selge strateegia – ühendada Tallinn Euroopa sõlmjaamadega, tõsta otselendude sihtkohtade arvu 2024. aasta lõpuks 50-le, tõsta reisijate arv 3,5 miljoni reisijani ja läbilaskevõime 4 miljoni reisijani – et me üldse saaksime kasvada. Samal ajal arendame kiiresti infrastruktuuri, mis vastab muutunud ühiskonna ootustele – vähendades ettevõtte süsinikujalajälge ja muutes lennujaama reisija sõbralikumaks võttes kasutusele uued tehnoloogiad. 

Sihtkohtade eesmärgile oleme lähedal – sellel suvel saab Tallinnast maailma lennata 14 regulaar- ja viie tellimuslende pakkuva lennufirmaga. See tähendab, et koos tšarterlendudega on Tallinnast võimalik otse lennata 45 sihtkohta. Uutest suvehooaja vedajatest võib nimetada Aegeani otselende Ateenasse, SunExpressi liini Antalyasse ja Air Baltic avab otselennud Dubrovnikusse, Splitti, Heraklioni ja Rhodosele. Lisaks tõstab Air Baltic sagedusi Pariisi, Londoni, Berliini, Malaga ja Nizza liinidel.   

Tallinnas puudub tugev koduvedaja ja meie geograafiline asukoht ja turu väiksus on kindlasti väljakutsed, ent mitte ettekäänded ja teeme hea ühenduvuse ning mitmekesise lennuplaani nimel tööd iga päev, aga oma strateegia alusel – et säiliks ettevõtte finantstervis. 

Meie ühenduvuse maailmaga tagab hea ühenduvus sõlmjaamadega – teist strateegiat meie jaoks ei ole – see on terav fookus. Eesti jaoks olulistesse strateegilistesse sõlmjaamadesse – Helsingisse, Riiga, Frankfurti, Stockholmi ja Varssavisse – lendab aastas pea 50% kõigist reisijatest.  

Loomulikult on olulised ka otselennud Euroopa olulisematesse keskustesse ning mugavad ühendused puhkusesihtkohtadesse. Samas lennati 2022. aastal Eestist nii otse kui läbi ühenduslendude enam kui tuhandesse erinevasse sihtkohta ja nende vahel peame meie väga hoolikalt valima. Tulime edukalt välja koroonakriisist, sest juhtisime oma kulusid hästi, ohverdamata prioriteete. 

Soovime tõsta lennufirmadele kehtestatud lennujaamatasusid esimest korda pärast 2009. aastat 

Möödunud aastal alanud hinnatõus mõjutas ka lennujaama – nagu igal ettevõttel või kodumajapidamisel, tõusid ka meil nii kommunaal- kui ka hooldekulud ning sisseostetavate teenuste ja toodete hinnad. Ilma meie töötajateta ei lendaks ükski lennuk – tõstsime eelmisel aastal inflatsiooniga paremaks toimetulekuks töötajate palkasid keskmiselt 16%. 

Eesti tarbijahinnaindeks kasvas 2022. aastal 19,4%. Meie energiakulud kasvasid 3,4 miljonit eurot ehk rohkem kui kaks korda. Kui 2019. aastal olid energiakulud 6% meie müügikäibest, siis 2022. aastal moodustasid nad 13% meie müügikäibest. Üldine hinnatõus on mõjutanud kõiki kulusid. Lisaks oleme teinud suuri investeeringuid infrastruktuuri, mis toob kaasa amortisatsioonikulude kasvu tuleviku perioodides. 2018-2022 investeerisime kokku 98,4 miljonit eurot.  

Ka lennujaamatasud ja lennundusest saadavad tasud peavad kaasa tulema muu hinnatõusuga. Lennujaamatasude kehtestamisel lähtutakse lennundusseadusest ja määrusest. Sellest tulenevalt on lennujaamal väga selged piirid tasude kehtestamisel.  

Hoolimata sellest, et lennufirmade ärimudelid on erinevad, peame lennujaamana kõiki lennufirmasid kohtlema võrdselt. 2022. aasta maikuus tegi lennujaam lennufirmadele ettepaneku tõsta lennujaamatasusid, mis on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast. Täna tuleb 71% meie tuludest mittelennundusega seotud allikatest, mis on aidanud meil covidi-kriisist väljuda ning mitmete teiste lennujaamadega võrreldes kiiremini ja tugevamana. 

Hetkel on Tallinna lennujaam lennundustasude poolest üks odavamaid lennujaamu meie regioonis. Samas oleme lennufirmade ja reisijate teeninduskvaliteedilt Euroopa tipus. Vilniuse lennujaam tõstis tasusid 28% ja tean, et see teema on laual ka Riia lennujaamas. Me tõstame tasusid orienteeruvalt 3 eurot reisija kohta. Tean, et ka uued hinnad võimaldavad meil säilitada konkurentsi naabritega. Siinjuures on aga oluline rõhutada, et lennujaamatasudest olulisem on iga lennufirma jaoks liini majanduslik tulemus ehk reisijate arv liinil. Majanduslikult tasuvad liinid jäävad alles ja need liinid, kus reisijate arv ei ole aastaringselt piisav, suletakse. Loomulikult võitlevad lennufirmad kõikjal maailma lennujaamadega tasude üle, aga lennujaamatasude pärast tegelikult liine üldjuhul ei sulgeta – eriti kui ka uued tasud on endiselt konkurentsivõimelised.  

Lennufirmade erinevad ärimudelid tähendavad erinevat lähenemist nii uuele turule sisenemisel, püsimisel kui lahkumisplaanide tegemisel. Odavlennufirmade ärimudel erineb tavavedajatest selle poolest, et nad tulevad turule kiirelt ja jõuliselt ent kui turuolukord neile ei sobi, siis lahkuvad nad sama kiirelt. Tallinna regulaarlendude liinivõrgust moodustavad odavlennufirmad ligi 30% ja vaatamata sellele, et ka varasemalt on odavlennufirmad liine lisanud ja sulgenud on see osakaal püsinud samas suurusjärgus. Me ei ole sellise mudeli puhul liigselt sõltuvuses odavlennufirmade volatiilsest ärimudelist või ühest vedajast.   

Tallinna lennujaam on Eesti õhuväravaks ning ettevõtte missioon on ühendada Eesti maailmaga. Iga päev kannavad kõik kontserni 586 töötajat ja meie partnerettevõtted hoolt selle eest, et kõik siia saabuvad ja lahkuvad lennud ning reisijad saaksid kiirelt ja professionaalselt teenindatud.  

Riivo Tuvike 
juhatuse esimees 
AS Tallinna Lennujaam