Ilmaolud ja nende mõju lennuliiklusele

Elame kliimavöötmes, mida iseloomustavad neli aastaaega ning nendega kaasnevad eripärad, mis võivad halvimal juhul mõjutada ka lennuliiklust. Avame veidi, millised on peamised lennuliiklust mõjutavad ilmaolud ning mida need endaga kaasa võivad tuua.

Ohutus on lennujaama prioriteet number üks ning talvisel perioodil tähendab see katkematut lumekoristust ning lennuraja ja perroonide puhtana hoidmist – tööd tehakse selle nimel 24/7. Tavaolukordades on lennuraja puhta ja avatuna hoidmine lihtne, kuid ekstreemsete ilmaolude (näiteks tiheda ja vesise lume või jäävihma) korral võib see muutuda raskeks. Kui lennuraja hõõrdetegurit ei suudeta hoida piisavalt heal tasemel, ei ole lennukitel võimalik maanduda. Sel juhul suletakse lennurada ning see võib endaga kaasa tuua lendude tühistamise ja hilinemise või lendude varulennujaamadesse suundumise.

Tugev lumesadu ja jäävihm 

Nii nagu tugev lumesadu ning jäävihm võivad mõjutada tavaliiklust, võivad need mõjutada ka lennuliiklust.

Mis on jäävihm?

Jäävihm on lennujaama vaatest üks keerulisemaid talviseid ilmastikunähtusi. Jäävihm tekib siis, kui vihmapiisad langevad maapinnale vedelana, kuid maapinna ja lennukite pindade temperatuur on alla 0 °C. Piisad külmuvad kohe kokkupuutel pinnaga ja moodustavad läbipaistva, sileda ja väga libeda jääkihi.

See erineb tavalisest lumesajust või härmatisest, sest:

• jää tekib kiiresti
• see on õhuke ja läbipaistev (raske märgata)
• see kinnitub väga tugevalt pindadele

Miks see lennujaamas nii palju probleeme tekitab?
Lennurajad ja ruleerimisteed muutuvad hetkega libedaks. Jäävihm võib mõne minutiga katta rajad ühtlase jääkihiga.

See tähendab:

• pidurdusteekond pikeneb
• lennuki juhitavus halveneb
• maandumis- ja õhkutõusutingimused muutuvad

Rajahooldus peab:

• pidevalt mõõtma pidurdustegurit
• tegema libedusetõrjet
• vajadusel raja ajutiselt sulgema

See kõik aeglustab lennuliiklust.

Lennukite jäätõrje muutub keerulisemaks

Lennuk ei tohi õhku tõusta, kui tiibadel on jääd – isegi õhuke kiht mõjutab aerodünaamikat.

Jäävihmaga:

• jäätumine tekib kiiresti uuesti
• tavapärane jäätõrjevedelik võib kiiremini oma toime kaotada
• lennuk võib vajada korduvat jäätõrjet

See pikendab maapealset aega ja tekitab hilinemisi.

Maapealne teenindus muutub aeglasemaks ja ohtlikumaks

• Trepid, platvormid ja tehnika jäätuvad
• Pagasikäsitlus aeglustub
• Töötajate liikumine muutub ohtlikumaks
• Kõik protsessid tehakse turvalisuse huvides rahulikumas tempos

Ohutus tuleb alati enne kiirust.

Mõju kandub ahelreaktsioonina edasi

Lennundus on ajaliselt väga täpne süsteem. Kui:

• üks lend hilineb jäätõrje tõttu
• sama lennuk peab tegema järgmise lennu

siis kandub hilinemine edasi kogu lennugraafikusse.

Jäävihm tähendab rohkem rajahooldust tihedamat mõõtmist ja hindamist rohkem jäätõrjet lennukitele aeglasemat maapealset tööd suuremat ohutusvaru. Ja kõige olulisem: ükski lennuk ei tõuse õhku enne, kui kõik ohutusnõuded on täidetud.  

On ka olukordi, kus lennurada on küll avatud ja puhas, kuid kapten otsustab Tallinnas mitte maanduda. Siinjuures tuleb meeles pidada, et otsuse maandumise kohta teeb alati lennuki meeskond, pidades silmas reisijate ohutust. Lisaks sellele arvestatakse ka meeskonna lennutundide ning õhusõiduki tüüpi, vanust ning tehnilist võimekust. Juhul, kui lennuk ei saa sihtkohas maanduda, võib kapten suunduda tagasi lähtejaama või lähimasse varulennujaama.

Udu 

Lennuliiklusele võib mõju avaldada ka tihe udu, mille tõttu on nähtavus piiratud või väga halb. Maandumisel on oluline visuaalse kontakti loomine lennurajaga, et tagada ohutu maandumine.

Kui väljas on udu, on võimalik rakendada maandumissüsteeme, mis aitavad õhusõidukil turvaliselt maanduda. Õhusõiduki meeskondadele on kasutamiseks saadaval kahel erineval põhimõttel töötavad instrumentaalmaandumise süsteemid:

• Täppismaandumise süsteem ILS on süsteem, mis põhineb lennujaamas maapinnal olevatest seadmetest, kursimajakast ja glissaadimajakast, tuleval infol.
• Satelliitsidel põhinev maandumise süsteem ehk RNP puhul lennuväljal lisaseadmeid ei ole ja õhusõidukite pardal olevad seadmed kasutavad maandumiseks satelliitidelt saadavaid signaale.

Täna on Tallinna lennujaamas kasutusel maandumise kategooria II, mille puhul on kapteni jaoks otsustuskõrguseks, kus lennurada või rajatuled peaksid olema nähtavad, 30 meetrit ning nähtavus lennurajal 350 meetrit. Kategooria tõstmine 2024. aasta alguses parandas lennujaama taristu kasutamist ja lennuraja läbilaskevõimet ka keerulisemate ilmastikutingimuste korral.

Juhul, kui eelpool mainitud tingimused ei ole täidetud, tuleb piloodil minna lisaringile ning proovida uuesti lennurajale läheneda lootes, et ilmastikutingimused parenevad. Otsuse maandumise kohta teeb alati lennuki meeskond, pidades silmas reisijate ohutust. Lisaks sellele arvestatakse ka meeskonna lennutundide ning õhusõiduki varustatust kaasaegsete süsteemidega. Juhul, kui lennuk ei saa sihtkohas maanduda, võib kapten suunduda tagasi lähtejaama või lähimasse varulennujaama.

Tugev tuul 

Õhusõidukite õhkutõus ja maandumine toimuvad alati vastu tuult. Ühelt poolt võib tuul olla kasulik, aidates näiteks soodsal juhul vähendada lennuaega. Teisalt võib tugev külgtuul olla maandumisel ohtlik ning häirida lennuliiklust. Lennuradasid ehitades jälgitakse võimalusel ka valdavaid tuulesuundasid ning Tallinnas on lennuliiklust häirivad külgtuuled ülimalt haruldased.

Õhusõiduki meeskonnale edastatud ilma-, sh tuuleinfo alusel teeb kapten otsuse ohutu maandumise kohta. Juhul, kui kapten hindab olukorda natukenegi ohtlikuks, võib ta otsustada suunduda tagasi lähtejaama või lähimasse varulennujaama.

Vulkaaniline tuhk ja liivatormid

Tegemist on õnneks meie kandis väga harva esinevate nähtustega, kuid vulkaaniline tuhk ja liivatormid võivad samuti kaasa tuua lennuliikluse seiskumise ja seda mitte ainult piiratud nähtavuse tõttu. Nimelt on näiteks vulkaaniline tuhk abrasiivne ning võib tekitada suuri kahjusid lennuki mootoritele, mis halvimal juhul võivad lakata töötamast. Lisaks sellele võivad tuhk ja peenikesed liivaterad kahjustada lennukiiruse sensorite täpsust, blokeerida pilootide vaadet ning reostada kabiiniõhku.

Meelespea reisijale! Kui ilmastikuolud on keerulised, soovitame jälgida lennujaama kodulehel olevat ning lennufirmalt tulevat informatsiooni.

Ohutut lendu ja uute kohtumisteni maailma koduseimas lennujaamas!