Navigeeri sisualale
14.11.2023

Ilmaolud ja nende mõju lennuliiklusele

Elame kliimavöötmes, mida iseloomustavad neli aastaaega ning nendega kaasnevad eripärad, mis võivad halvimal juhul mõjutada ka lennuliiklust. Avame veidi, millised on peamised lennuliiklust mõjutavad ilmaolud ning mida need endaga kaasa võivad tuua.

Lumesadu ja jäävihm 

Nii nagu tugev lumesadu ning jäävihm võivad mõjutada tavaliiklust, võivad need mõjutada ka lennuliiklust.

Ohutus on lennujaama prioriteet number üks ning talvisel perioodil tähendab see katkematut lumekoristust ning lennuraja ja perroonide puhtana hoidmist – tööd tehakse selle nimel 24/7. Tavaolukordades on lennuraja puhta ja avatuna hoidmine lihtne, kuid ekstreemsete ilmaolude (näiteks tiheda ja vesise lume või jäävihma) korral võib see muutuda raskeks. Kui lennuraja hõõrdetegurit ei suudeta hoida piisavalt heal tasemel, ei ole lennukitel võimalik maanduda. Sel juhul suletakse lennurada ning see võib endaga kaasa tuua lendude tühistamise ja hilinemise või lendude varulennujaamadesse suundumise.

On ka olukordi, kus lennurada on küll avatud ja puhas, kuid kapten otsustab Tallinnas mitte maanduda. Siinjuures tuleb meeles pidada, et otsuse maandumise kohta teeb alati lennuki meeskond, pidades silmas reisijate ohutust. Lisaks sellele arvestatakse ka meeskonna lennutundide ning õhusõiduki tüüpi, vanust ning tehnilist võimekust. Juhul, kui lennuk ei saa sihtkohas maanduda, võib kapten suunduda tagasi lähtejaama või lähimasse varulennujaama.

Udu 

Lennuliiklusele võib mõju avaldada ka tihe udu, mille tõttu on nähtavus piiratud või väga halb. Maandumisel on oluline visuaalse kontakti loomine lennurajaga, et tagada ohutu maandumine.

Kui väljas on udu, on võimalik rakendada maandumissüsteeme, mis aitavad õhusõidukil turvaliselt maanduda. Õhusõiduki meeskondadele on kasutamiseks saadaval kahel erineval põhimõttel töötavad instrumentaalmaandumise süsteemid:

  • Täppismaandumise süsteem ILS on süsteem, mis põhineb lennujaamas maapinnal olevatest seadmetest, kursimajakast ja glissaadimajakast, tuleval infol.
  • Satelliitsidel põhinev maandumise süsteem ehk RNP puhul lennuväljal lisaseadmeid ei ole ja õhusõidukite pardal olevad seadmed kasutavad maandumiseks satelliitidelt saadavaid signaale.

Täna on Tallinna lennujaamas kasutusel maandumise kategooria I, mille puhul on kapteni jaoks otsustuskõrguseks, kus lennurada või rajatuled peaksid olema nähtavad, 60 meetrit ning nähtavus lennurajal 550 meetrit. Lennujaam plaanib aasta teises pooles võtta kasutusele kategooria II, mille puhul on kapteni jaoks otsustuskõrguseks, kus lennurada või rajatuled peaksid olema nähtavad, 30 meetrit ning nähtavus 350 meetrit. Kategooria tõstmine parandab lennujaama taristu kasutamist ja lennuraja läbilaskevõimet ka keerulisemate ilmastikutingimuste korral.

Juhul, kui eelpool mainitud tingimused ei ole täidetud, tuleb piloodil minna lisaringile ning proovida uuesti lennurajale läheneda lootes, et ilmastikutingimused parenevad. Otsuse maandumise kohta teeb alati lennuki meeskond, pidades silmas reisijate ohutust. Lisaks sellele arvestatakse ka meeskonna lennutundide ning õhusõiduki varustatust kaasaegsete süsteemidega. Juhul, kui lennuk ei saa sihtkohas maanduda, võib kapten suunduda tagasi lähtejaama või lähimasse varulennujaama.

Tugev tuul 

Õhusõidukite õhkutõus ja maandumine toimuvad alati vastu tuult. Ühelt poolt võib tuul olla kasulik, aidates näiteks soodsal juhul vähendada lennuaega. Teisalt võib tugev külgtuul olla maandumisel ohtlik ning häirida lennuliiklust. Lennuradasid ehitades jälgitakse võimalusel ka valdavaid tuulesuundasid ning Tallinnas on lennuliiklust häirivad külgtuuled ülimalt haruldased.

Õhusõiduki meeskonnale edastatud ilma-, sh tuuleinfo alusel teeb kapten otsuse ohutu maandumise kohta. Juhul, kui kapten hindab olukorda natukenegi ohtlikuks, võib ta otsustada suunduda tagasi lähtejaama või lähimasse varulennujaama.

Vulkaaniline tuhk ja liivatormid

Tegemist on õnneks meie kandis väga harva esinevate nähtustega, kuid vulkaaniline tuhk ja liivatormid võivad samuti kaasa tuua lennuliikluse seiskumise ja seda mitte ainult piiratud nähtavuse tõttu. Nimelt on näiteks vulkaaniline tuhk abrasiivne ning võib tekitada suuri kahjusid lennuki mootoritele, mis halvimal juhul võivad lakata töötamast. Lisaks sellele võivad tuhk ja peenikesed liivaterad kahjustada lennukiiruse sensorite täpsust, blokeerida pilootide vaadet ning reostada kabiiniõhku.


Meelespea reisijale!
 Kui ilmastikuolud on keerulised, soovitame jälgida lennujaama kodulehel olevat ning lennufirmalt tulevat informatsiooni.

Ohutut lendu ja uute kohtumisteni maailma koduseimas lennujaamas!

Uudised ja teadaanded