Navigeeri sisualale

Lennart Meri nimeline Tallinna lennujaam

2009. aastal nimetati Tallinna lennujaam president Lennart Meri järgi, et austada tema mälestust ja tema panust Eesti riigi taastamisse. Lennart Meri taasühendas külma sõja lõppedes Eesti maailmaga uurijana, seiklejana, loojana, diplomaadina ning Eesti Vabariigi Presidendina.

Eesti õhuväravana aitame täituda Lennart Meri visioonil

“Väikerahvas peab olema rahvusvahelisem kui suurrahvas. Väikerahvas peab olema maailmale avatud, väikerahva kultuur peab olema maailmale avatud, sest suletud tiik kasvab kergelt kinni.”

– Lennart Meri
tsiteerib poeg Mart Meri

1929. aastal sündinud Lennart Meri oli Eesti poliitik, kirjanik, filmirežissöör ja ajaloolane, kes on laialdaselt tuntud oma panuse tõttu Eesti iseseisvuse taastamisel ning ta oli Eesti president perioodil 1992-2001. Ta oli tuntud ka oma geopoliitiliste ja ajalooliste teadmiste poolest ning on kirjutanud mitmeid raamatuid ja teinud dokumentaalfilme, mis keskenduvad Eesti ja teiste Soome-Ugri rahvaste ajaloole ja kultuurile.

Reisikirg

Lennart Meri huvi teiste kultuuride ja riikide vastu ning tahe tutvustada Eestit kõikjal on meile eeskujuks ja innustajaks.

”Reisimine on ainuke kirg, mida ei pea intellektuaalina häbenema. Teadus vabastab meid suurlinnade ahelatest ja juhatab meid tagasi loodusesse.”

– Lennart Meri
Eesti Vabariigi President

”Kuid oma kõige pikemad ja kõige uhkemad reisid ei ole ta teinud ei Soomes, ei Ameerikas ega Siberis, vaid mõtte- ja vaimuilmas. Selles olen ma veendunud.”

– Jaak Jõerüüt
kirjanik ja diplomaat

Roll Eesti iseseisvuse taastamisel

Lennart Meri oli üks olulisemaid figuure Eesti iseseisvuse taastamisel ja demokraatliku riigikorralduse loomisel. Presidendina oli ta oluline tegelane Eesti rahvusvahelises tunnustamises ja integratsioonis Euroopa ja globaalsetesse struktuuridesse. Meri mängis olulist rolli Eesti liitumisel Euroopa Nõukoguga 1993. aastal ja NATO programmiga “Partnerlus rahu nimel” 1994. aastal. Ta oli ka esimene Eesti president, kes külastas ametlikult paljusid lääneriike, sealhulgas Ameerika Ühendriike, mis aitas tugevdada Eesti diplomaatilisi sidemeid ülemaailmse kogukonnaga. Meri tegevus Eesti presidendina aitas kaasa riigi edukale integratsioonile Euroopa Liitu ja NATO-sse.

Kuulus põhimõttekindlus

“Lennart Meri ilusaim sümboolne žest oli aga keeldumine vahuveinist enne, kui viimane Nõukogude sõdur on Eestist lahkunud. Peagi teadsid kõik välisriikide diplomaadid ja kohalikud poliitikud Eestis ning paljud väljaspoolgi, et president Merile pole mõtet vahuveini pakkuda.

Paljud aga pakkusid, ilmselt meelega, et lasta Lennartil ringi käia, täidetud klaas käes, ja demonstratiivselt mitte sellest juua.”

Tiit Pruuli
Välisministeeriumi pressiesindaja 1991–1992