Ehitustegevus

Praegune terminal on projekteeritud 2,8 miljonile reisijale aastas, kuid täna liigub läbi lennujaama juba üle 3,5 miljoni inimese. Aastaks 2030 prognoosime teenindada ligi 5 miljonit reisijat. Tallinna lennujaama arendusprojekti kogumaksumus ulatub hinnanguliselt 75 miljoni euroni, olles lennujaama ajaloo suurim investeering. Täpne maksumus selgub pärast kõigi läbiviidavate hangete lõppu. “Praeguseks on projekteerimine suures osas lõpule viidud. Esimese etapi ehitustööd reisiterminalis juba alanud ning järgmine suurem ehitushange kuulutatakse välja detsembri keskpaigas, mille eeldatatav maksumus ulatub 50 miljoni euroni,” sõnas AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike.

„Käesolev laiendus loob eeldused ka tulevastele arendustele, seega kavandasime uued mahud nii, et need sobituksid loomulikult olemasoleva terminali arhitektuuriga,“ selgitas arhitekt Jaan Kuusemets arhitektuuribüroost Dagopen. „Põhjapoolne laiendus ja väiksemad juurdeehitused jätkavad terminali parapetijoont ning seovad hoone tulevikus elegantse lintfassaadiga ühtseks tervikuks. Katuse kuju, üldmaht ja kõrgus lähtuvad ajaloolise terminali proportsioonidest, tuues need tänapäevasesse arhitektuurikeelde nii, et kogu kompositsioon jääb tasakaalustatud ja tundlikult keskkonda sobituv.“

„Kasutame rohkelt naturaalset puitu ning loome avarad ja valgusküllased ruumid, mis pakuvad häid vaateid nii lennuväljale kui linna poole,“ lisas Kuusemets. „Terminali sisemine logistika ja ruumiplaneering on kujundatud vastavalt rahvusvahelistele nõuetele ning lahendab tänased kriitilised kitsaskohad selliselt, et paranevad nii läbilaskevõime kui reisijate keskkonna kvaliteet.“

„Tallinna lennujaam peab arenema koos Eestiga ehk olema kiire, mugav ja innovaatiline, kuid jääma samas soojaks ja hubaseks,“ ütles Riivo Tuvike.“Usun, et paljud reisijad on viimasel ajal Tallinna jõudes märganud, et kohvrite ootamine võtab varasemaga võrreldes kauem aega. Kuigi meie pagasi laadimismeeskond tegutseb kiirelt ja professionaalselt, on pudelikaelaks amortiseerunud pagasisüsteem ja laadimisala ruumikitsikus. Samuti on probleemne meie ebapiisava suurusega piirikontrolli ala, kus mitme lennu samaaegsel saabumisel on pikad järjekorrad kiired tekkima. Need ja mitmed teised kitsaskohad koos üldise reisijate ala laiendamise ja rekonstrueerimisega saavad antud arendusprojektiga lahendatud.”

Tuvikese sõnul on laienduse peamine eesmärk suurendada reisiterminali läbilaskevõimet nii, et kasvav reisijate arv ei vähendaks teeninduse kvaliteeti. “Lahendame reisijate teenindamist takistava taristu kitsaskohad ning võtame kasutusele hetke uudseimad tehnilised lahendused, et teeninda lennureisijaid kiirelt, mugavalt ja ohutult,”  lisas Tuvike.

Reisiterminali laiendus on jagatud viide etappi, et töid saaks teostada erinevates terminali osades ja erinevatel aegadel. See lähenemine võimaldab planeerida ehitustöid paindlikult ja kuulutada hankeid välja etapiviisiliselt. „Oleme juba alustanud I etapi ehitustöödega, mis hõlmab check-in ala renoveerimist ning iseteeninduslike lahenduste juurutamist,” selgitas Tuvike.

Detsembri keskel kuulutatakse välja suurim ehitushange, millega otsitakse ehitajat kõikide ülejäänud etappide teostamiseks. Ainsana jääb sellest kõrvale IV etapp, mis hõlmab julgestusala, VIP-teenuse ja kaubanduse laiendamist. „Viimase etapi ehitushanke kuulutame välja hiljem, kui tööd piirikontrolli ja saabuva pagasi alal on lõppenud,” lisas Tuvike.

Terminali laiendatakse etappides aastani 2030 ning laiendusega lisandub ligi 16 500 m² uut pinda ja rekonstrueeritakse kokku üle 18 000 m² olemasolevaid reisiterminali alasid.

Reisiterminali laiendamise etapid:

• Etapp I 2025 – 2026

  • Uuendatakse check-in‘ i ja avatud ala, paigaldatakse uue generatsiooni iseteenindusseadmed

• Etapp II 2026 – 2028

  • Uuendatakse saabuva pagasi süsteemi ja ehitatakse uus saabumiste ala, ehitatakse kaks uut väravat ning laiendatakse ja renoveeritakse olemasolevad kommertspinnad

• Etapp III 2026 – 2027

  • Piirikontrolli ja väravate ala laiendus. Antud alaga piirenvate äripindade uuendamine

• Etapp IV 2029 – 2030

  • Julgestuskontrolli- ja VIP-ala ja suure kaubanduspinna laiendus ja rekonstrueerimine

• Etapp V 2028

  • Reisiterminali avatud ala rekonstrueerimine

Lennujaama ehitustööde suurim väljakutse on ehitada lennujaam ümber ilma lennujaama sulgemata. „Meie jaoks on võtmeküsimus, kuidas ehitada kvaliteetselt ja ohutult nii, et samal ajal reisijate kogemus ei kannataks. See on suur väljakutse, kuid meie meeskond töötab selle nimel, et tagada reisijate võimalikult sujuv teenindamine ning reisijate teavitamine muudatustest, kuid palume kindlasti ka reisijatelt mõistvat suhtumist. Kahjuks on paratamatu, et ehitusperioodil tuleb ette ebamugavusi, järjekordasid ja liikumisteede ümbersuunamisi, aga kõik ajutised ümberkorraldused on vältimatud, et pakkuda tulevikus märksa mugavamat ja kaasaegsemat lennujaamakogemust,” ütles Riivo Tuvike.

Aastaks 2030 kujundatakse Tallinna lennujaama uuenenud alad koduseima lennujaama vääriliselt ja Eesti näoga, kus olulisel kohal on loodusmotiivid, kohalikud maitsed ja nutikad disainilahendused, mis seovad modernsed tehnilised uuendused tuttava ja hubase atmosfääriga.

Arhitektid: DAGOpen
Sisearhitektid: studio ARGUS

Projekti raames renoveeritakse Tallinna lennujaama peaalajaam, paigaldatakse 20 laadimispunkti maapealseks teenindamiseks mõeldud elektriliste sõidukite ja masinate laadimiseks, rajatakse 600 kWh võimsusega päikesepark ja soetatakse 16 õhusõiduki maapealse toite agregaati (GPU). Kasutusele võetakse kolme tüüpi GPU-sid: seitse mobiilset patarei jõul töötavat agregaati, seitse sildade külge kinnitatavat agregaati ja kaks statsionaarset maapinnale kinnitatavat agregaati.

Projekt aitab vähendada Tallinna lennujaama CO₂ heidet ja luua valmisoleku maapealseks teeninduseks kasutatavate sõidukite ja seadmete asendamiseks elektriliste ja akutoitel töötavate lahenduste vastu.

Projektiga alustatakse 02. augustil 2023 ning tööde peaksid lõppema 2025. aasta lõpuks.

Projekti kogumaksumuseks on 3,44 mln eurot, millest 30% katab CEF toetus.

Tallinna lennujaama eesmärk on suurendada oma võimekust võtta vastu ja teenindada lennukeid, mis vajavad korraga suurt hulka kütust.

2022. aastal esitas lennujaam Euroopa Liidu Connecting Europe Facility (CEF) programmi taotluse projektile, mille eesmärk on laiendame muuhulgas ka E-klassi lennukite parkimise võimekust K-perroonil ning laiendatakse kütuse hoiustamise taristut. Tegemist on muuhulgas projektiga, mis tagab tsiviil-militaarkoostöö võimekuse kasvu.

Ka täna on Tallinna lennujaama taristu sobilik erinevate militaarlendude teenindamiseks aga TAMILA projekti eesmärk on ennekõike teenindusvõimekuse suurendamine. Projekti esimeses etapis rajatakse K-perroonile neli täiendavat E-klassi õhusõidukite teenindus- ja seisuplatsi ning suurendatakse JET A1 kütusevaru, luues juurde täiendava 4 000 m³ lennukikütuse hoiustamise taristu.

Projekti rahastamise leping sõlmiti 22. juunil 2023 ja uuendatud tsentraliseeritud reaktiivkütuste depoo ja laiendatud K-perroon peaks valmima 2025. aasta lõpus.

CEF projekti kogumaksumuseks on 14,2 mln eurot, millest 50% katab CEF toetus.

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

2023. aastal jõudis lõpule Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt, mis oli lennujaama viimase aastakümne üks suuremaid taristu arendamise investeerimisprojekte. Projekti maksumuseks kujunes ligi 74 miljonit euro, millest Euroopa Liidu Ühekuuluvusfond kaasrahastas abikõlblikke tegevusi 35 miljoni euro ulatuses.

Mastaapse projekti tulemusena paranes lennujaama keskkonnaseisund, tõusis lennuohutuse tase ning suurenes lennujaama läbilaskevõime. Selleks, et tagada lennujaama tavapärane ja takistustega käitamine, viidi ehitustööd läbi mitmes ehitusetapis aastatel 2016-2017, 2020-2021 ning 2022-2023. Ehitustöid teostati lennuliiklusele avatud lennujaamas ning kogu projekti perioodi vältel oli tagatud lennujaama tõrgeteta ja ohutu toimimine.

Ehitustööde tulemusena rekonstrueeriti ja pikendati Tallinna lennujaamas lennurada 3 480 meetri pikkuseks. Õhusõidukitele on kasutamiseks avatud lõunapoolne uus perrooniala (perroon K), välja on ehitatud uued ruleerimisteed, idapoolne jäätõrjeala ning õhusõidukite mootorite testimisala. Rekonstrueeritud on perroonide katendid ja sademeveesüsteemid. Kasutuses on ILS navigatsiooniseadmed koos tundlike ja kriitiliste aladega. Edukalt on käiku võetud uuel LED-tehnoloogial põhinev lennuvälja tuledesüsteem ning tulede juhtimissüsteem. Patrull- ja hooldesõidukitele on avatud uus patrullteede süsteem ning rajatud on uus nõuetekohane lennuvälja perimeetri julgestusaed.

Projekti käigus rajati lennujaama territooriumile uued lumekogumisalad, kus toimub sulavete hooajaline separeerimine ja juhtimine reoveekanalisatsiooni. Projekti kuulus ka äärmiselt mahukate ja planeeringult keerukate sademeveesüsteemide rajamine – lennujaama territooriumile paigaldati mitmed õlipüüdurid, rajati uued purgimisalad ja paigaldati uued tuletõrjevee hüdrandid. Sademeveesüsteemide rekonstrueerimine aitab kaasa lennujaama territooriumil liigvee tekkimise probleemi likvideerimisele, mis omakorda pikendab erinevate tehnovõrkude kasutamisiga ja hoiab vastrajatud taristu kvaliteeti.

Uuenenud taristu väljaehitamist teostasid järgmised ehitustööde peatöövõtjad:
I etapi ehitustöid (2016-2017) teostas AS Lemminkäinen Eesti.
II etapi ehitustöid (2019-2021) teostasid KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ.
III etapi ehitustöid (2022-2023) teostas AS TREV-2 Grupp.

Omanikujärelevalve ja FIDIC inseneriteenust osutas Taalri Varahalduse AS.

Eelprojekti koostasid Ramboll Eesti OÜ ja K-Projekt AS.

Lisaks lennuliiklusala laiendamisele rajati projekti raames ka hooldeteenistuse reagendiladu ja laohoone jäätõrje kemikaalide hoiustamiseks ja käitlemiseks ning soetati järgmised kõrgtehnoloogilised hoolde- ja päästeteenistuse masinad:

• 6 komplekti lennuraja lumepuhastamise sahkasid ja masinaid




• iseliikuv lumefrees-puhur




• kemikaalipuistur




• rajapuhastuse tolmuimejate komplekt




• liikumatu õhusõiduki teisaldamisseadmete komplekt




• tuletõrje-päästeauto




• tulede valgustugevuse mobiilne mõõteseade

Projekti koordineeritud läbiviimiseks moodustati eraldi projektimeeskond, kuhu kuulusid Tallinna lennujaama väga paljude erinevate valdkondade töötajad. Lennujaama koostööpartneritest olid ehitustegevuse ajal projektiga aktiivselt seotud Lennuliiklusteeninduse AS (EANS), G4S ning Transpordiameti lennundusosakond.

Tallinna Lennujaama arendusprojekti tulemusena valminud taristu on oluline tervele Eestile, tagades ohutu ja keskkonnasäästliku õhuvärava nii reisijatele kui ka lennujaamas tegutsevatele ettevõtetele, aidates seeläbi ühendada Eestit maailmaga.

• Ehitasime keskkonnanõuetele vastavad lumesulamisplatsid
• Rajasime lumesulamisvete, sadevete ja jäätõrjevedelike ärajuhtimise ja monitooringu süsteemi
• Sademevee liigvee probleemide lahendamiseks korrastasime ja laiendasime kraavisüsteemid
• Keskkonnaseisundi parendamiseks rajasime täiendava õhusõidukite jäätõrje ala
• Rajasime uued purgimisplatsid  ja tuletõrjevee hüdrandid ning paigaldasime õlipüüdurid
• Lumekogumisalade separeerime hooajaliselt sulavett ning juhtimine selle reoveekanalisatsiooni
• Mootorite testala ümber rajasime müratõkkeseinad

• Pikendasime lennuraja 3480 meetrini
• Rekonstrueerisime kattekonstruktsiooni
• Parandasime ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi
• Ehitasime välja nõuetekohase lennuraja külgohutusala
• Ehitasime välja uued lõunapoolsed ruleerimisteed ning laiendasime K-perrooni
• Ehitasime välja idapoolse jäätõrjeala lõpliku konfiguratsiooni koos lennurada ühendava ruleerimisteega

• Paigaldasime kõrgema kategooria lähenemistuled ja navigatsioonisüsteemid
• Ehitustegevuse käigus asendasime lennuvälja tuledesüsteemi energia- ja keskkonnasäästlikumaga ning uuendasime tulede juhtimissüsteemi
• Lõime nõuetekohase lennukimootorite testimisala
• Tugevdasime lennuraja ohutusriba
• Rajasime uue perimeetriaia ning rekonstrueerisime perimeetriteid
• Parendasime ruleerimistee, perrooni- ja üldlennundusalasid
• Raadasime piiranguvööndisse jäävat metsa takistuspindade vähendamiseks, et parendada ILS süsteemide töökindlust