Ehitustegevus

Maapealse teeninduse elektrifitseerimine – etAIR

Keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike tehnikate kasutuselevõtt ning neid toetava taristu arendamine on osa lennujaama süsinikuneutraalsuse saavutamise kavast. Elektrifitseerimiseks vajaliku taristu arendamist toetab Euroopa Liidu Connecting Europe Facility (CEF) programm.

Projekti raames renoveeritakse Tallinna lennujaama peaalajaam, paigaldatakse 20 laadimispunkti maapealseks teenindamiseks mõeldud elektriliste sõidukite ja masinate laadimiseks, rajatakse 600 kWh võimsusega päikesepark ja soetatakse 16 õhusõiduki maapealse toite agregaati (GPU). Kasutusele võetakse kolme tüüpi GPU-sid: seitse mobiilset patarei jõul töötavat agregaati, seitse sildade külge kinnitatavat agregaati ja kaks statsionaarset maapinnale kinnitatavat agregaati.

Projekt aitab vähendada Tallinna lennujaama CO₂ heidet ja luua valmisoleku maapealseks teeninduseks kasutatavate sõidukite ja seadmete asendamiseks elektriliste ja akutoitel töötavate lahenduste vastu.

Projektiga alustatakse 02. augustil 2023 ning tööde peaksid lõppema 2025. aasta lõpuks.

Projekti kogumaksumuseks on 3,44 mln eurot, millest 30% katab CEF toetus.

Ehitustegevus – TAMILA

Tallinna lennujaama taristu kahese kasutuse võimekuse suurendamine

Tallinna lennujaama eesmärk on suurendada oma võimekust võtta vastu ja teenindada lennukeid, mis vajavad korraga suurt hulka kütust.

2022. aastal esitas lennujaam Euroopa Liidu Connecting Europe Facility (CEF) programmi taotluse projektile, mille eesmärk on laiendame muuhulgas ka E-klassi lennukite parkimise võimekust K-perroonil ning laiendatakse kütuse hoiustamise taristut. Tegemist on muuhulgas projektiga, mis tagab tsiviil-militaarkoostöö võimekuse kasvu.

Ka täna on Tallinna lennujaama taristu sobilik erinevate militaarlendude teenindamiseks aga TAMILA projekti eesmärk on ennekõike teenindusvõimekuse suurendamine. Projekti esimeses etapis rajatakse K-perroonile neli täiendavat E-klassi õhusõidukite teenindus- ja seisuplatsi ning suurendatakse JET A1 kütusevaru, luues juurde täiendava 4 000 m³ lennukikütuse hoiustamise taristu.

Projekti rahastamise leping sõlmiti 22. juunil 2023 ja uuendatud tsentraliseeritud reaktiivkütuste depoo ja laiendatud K-perroon peaks valmima 2025. aasta lõpus.

CEF projekti kogumaksumuseks on 14,2 mln eurot, millest 50% katab CEF toetus.

Lennuliiklusala

Selleks, et maailma koduseimasse lennujaama oleks hea saabuda ning sealt omakorda mööda maailma laiali lennata, on oluline pidevalt arendada ja ehitada, et suurendada lennujaama läbilaskevõimet, leevendame selle mõju keskkonnale ning parandame lennuohutust.

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

2023. aastal jõudis lõpule Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt, mis oli lennujaama viimase aastakümne üks suuremaid taristu arendamise investeerimisprojekte. Projekti maksumuseks kujunes ligi 74 miljonit euro, millest Euroopa Liidu Ühekuuluvusfond kaasrahastas abikõlblikke tegevusi 35 miljoni euro ulatuses.

Mastaapse projekti tulemusena paranes lennujaama keskkonnaseisund, tõusis lennuohutuse tase ning suurenes lennujaama läbilaskevõime. Selleks, et tagada lennujaama tavapärane ja takistustega käitamine, viidi ehitustööd läbi mitmes ehitusetapis aastatel 2016-2017, 2020-2021 ning 2022-2023. Ehitustöid teostati lennuliiklusele avatud lennujaamas ning kogu projekti perioodi vältel oli tagatud lennujaama tõrgeteta ja ohutu toimimine.

Ehitustööde tulemusena rekonstrueeriti ja pikendati Tallinna lennujaamas lennurada 3 480 meetri pikkuseks. Õhusõidukitele on kasutamiseks avatud lõunapoolne uus perrooniala (perroon K), välja on ehitatud uued ruleerimisteed, idapoolne jäätõrjeala ning õhusõidukite mootorite testimisala. Rekonstrueeritud on perroonide katendid ja sademeveesüsteemid. Kasutuses on ILS navigatsiooniseadmed koos tundlike ja kriitiliste aladega. Edukalt on käiku võetud uuel LED-tehnoloogial põhinev lennuvälja tuledesüsteem ning tulede juhtimissüsteem. Patrull- ja hooldesõidukitele on avatud uus patrullteede süsteem ning rajatud on uus nõuetekohane lennuvälja perimeetri julgestusaed.

Projekti käigus rajati lennujaama territooriumile uued lumekogumisalad, kus toimub sulavete hooajaline separeerimine ja juhtimine reoveekanalisatsiooni. Projekti kuulus ka äärmiselt mahukate ja planeeringult keerukate sademeveesüsteemide rajamine – lennujaama territooriumile paigaldati mitmed õlipüüdurid, rajati uued purgimisalad ja paigaldati uued tuletõrjevee hüdrandid. Sademeveesüsteemide rekonstrueerimine aitab kaasa lennujaama territooriumil liigvee tekkimise probleemi likvideerimisele, mis omakorda pikendab erinevate tehnovõrkude kasutamisiga ja hoiab vastrajatud taristu kvaliteeti.

Uuenenud taristu väljaehitamist teostasid järgmised ehitustööde peatöövõtjad:
I etapi ehitustöid (2016-2017) teostas AS Lemminkäinen Eesti.
II etapi ehitustöid (2019-2021) teostasid KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ.
III etapi ehitustöid (2022-2023) teostas AS TREV-2 Grupp.

Omanikujärelevalve ja FIDIC inseneriteenust osutas Taalri Varahalduse AS.

Eelprojekti koostasid Ramboll Eesti OÜ ja K-Projekt AS.

Lisaks lennuliiklusala laiendamisele rajati projekti raames ka hooldeteenistuse reagendiladu ja laohoone jäätõrje kemikaalide hoiustamiseks ja käitlemiseks ning soetati järgmised kõrgtehnoloogilised hoolde- ja päästeteenistuse masinad:

• 6 komplekti lennuraja lumepuhastamise sahkasid ja masinaid
• iseliikuv lumefrees-puhur
• kemikaalipuistur
• rajapuhastuse tolmuimejate komplekt
• liikumatu õhusõiduki teisaldamisseadmete komplekt
• tuletõrje-päästeauto
• tulede valgustugevuse mobiilne mõõteseade

Projekti koordineeritud läbiviimiseks moodustati eraldi projektimeeskond, kuhu kuulusid Tallinna lennujaama väga paljude erinevate valdkondade töötajad. Lennujaama koostööpartneritest olid ehitustegevuse ajal projektiga aktiivselt seotud Lennuliiklusteeninduse AS (EANS), G4S ning Transpordiameti lennundusosakond.

Tallinna Lennujaama arendusprojekti tulemusena valminud taristu on oluline tervele Eestile, tagades ohutu ja keskkonnasäästliku õhuvärava nii reisijatele kui ka lennujaamas tegutsevatele ettevõtetele, aidates seeläbi ühendada Eestit maailmaga.